Mulla ja ilma sensorid — teaduslik planeerimine põllumajandusse
Mis on sensorid, kuidas neid kasutada ja kuidas nad aitavad kasvanduselt täpsemaid otsuseid teha. Tänapäeva põllumajandus ei ole enam oletuste peale ehitatud — andmed on kõik.
Kuidas sensorid muudavad põllumajandusliku plaanimise?
Sensorid annavad farmeritele täpseid andmeid keskkonnast. Mulla niiskuse, temperatuuri ja pH taseme mõõtmine juhtub pidevalt. See tähendab, et te ei pea oletama, kas mullal on piisavalt vett või kas ta on liiga külm. Andmed näitavad teile täpselt, mis toimub teie põllul.
Ilmasensorid teevad sama ilmastikuga. Nad jälgivad temperatuuri, õhuniiskust, tuult ja sademeid. Kui teate, et öö jooksul on oodata pakast, saate teha otsuseid selle vältimiseks. Kui näete, et vihm tuleb, saate kaitsed ettevalmistada.
Mullavõtjad — taimede juur peab teadma
Mullavõtjad on väikesed seadmed, mis pannakse otse pinnasesse. Need mõõdavad kolme olulist asja:
- Niiskus — kui palju vett on mullas
- Temperatuur — mulla kuumuse tase
- Juhtivus — mineraalainete sisaldus
Praktikas tähendab see, et te näete kohe, kui teie põll on kuiv ja vajab kastmist. Ei pea oodata, et lehed hakkavad kuivama. Te võite enne probleemi tekkimist tegutseda.
Oluline märkus: See artikkel on informatiivne juhis sensorite kasutamisest põllumajanduses. Konkreetsete otsuste tegemiseks konsulteerige agronoomidega ja kohaliku põllumajanduslikku nõustamisega. Tingimused erinevad piirkonniti ja iga kõik taimed vajavad erinevaid parameetreid.
Ilmasensorid — taiva teadmine on võimsus
Ilmasensorid paigaldatakse tavaliselt masti otsale, kus nad jälgivad ilmastikku. Nad teevad midagi, mida ei saa teha palja silmaga — nad annavad täpseid numbreid.
Näiteks, kui teate, et homme hommikul on temperatuur langeb -2 kraadini ja teie õunad on õitsemas, saate kasutada küttekaitseid. Kui näete, et tuul tugevneb, saate valmistuda rohkematele kahjudele. Andmed aitavad teil olla valmis.
Sademete andurid näitavad täpselt, kui palju vett on alla kukkumist saanud. Umbrohukontrolli või haiguste ennetamisega tegelevad põllumehed vajavad seda teavet.
Praktilised sammud sensorite paigaldamiseks
Sensorite kasutamise alustamine ei ole raske. Esiteks peate otsustama, millised sensorid teile vajalikud on. Tavaliselt alustate ühe mullavõtjaga ja ühe ilmasensoriga. Hiljem saate neid lisada.
1
Valange sensorid
Valige sensorid, mis sobivad teie mullale ja ilmastikule. Erinevad põllud vajavad erinevaid sensoreid.
2
Paigaldage õigesti
Mullavõtjad peaksid olema põllul 15-30 cm sügavusel, seal kus taimete juured asuvad.
3
Ühendage andmeid
Sensorid saadavad andmeid telefoni rakenduse või arvutisse. Nüüd näete teavet reaalajas.
4
Õppige andmeid lugema
Andmete lugemine võtab aega. Tavaliselt kasvab kogemus esimese hooaja jooksul.
Andmete kasutamine otsuste tegemiseks
Andmete omamine on üks asi, kuid andmete kasutamine on teine. Näiteks, kui mullavõtja näitab, et niiskus on 40%, see tähendab, et teil on probleeme. Enamik taimeid vajab 50-70% niiskust. Kastmine oleks õige otsus.
Ilmasensorid aitavad planeerida kaitseid. Kui teate, et vihm tuleb, võite otsustada, kas loobute keemilisest kaitsest ja andate vihmale taimeid pesta. Kui tuul on tugev, võite otsustada, et keemilised kaitsed ei aita.
Sensorid annavad teile kontrolli. Te ei ole enam ilmastiku ja mullaolukorra ohver — te teate, mis toimub, ja saate tegutseda.
Tegelik näide: kuidas sensorid aitsid ühel farmil
Kaarina on põllumajandustöötaja Pärnumaal, kes kasvab kartuleid. Eelmisel aastal oli ta probleemidega — tema mullas oli liiga palju vett ja kartulid hakkasid halvetuma. Ta ei teadnud, millal lõpetada kastmine.
Sel aastal paigaldas ta kolm mullavõtjat oma põllule. Esimene näitab, et tema muld on liiga märg — 85% niiskus. Teine näitab, et teine osa põllust on õige — 55% niiskus. Kolmas näitab, et madalam osa on kuiv — 35% niiskus.
Andmete abil saab Kaarina nüüd teha paremate otsuseid. Ta teab, millal on iga osa põllust valmis kastitama. Tema kartulid kasvavad paremini ja halvenemist on vähem. See on konkreetne näide sellest, kuidas andmed muudavad põllumajandusliku tulemused.
Kuidas valida õige andmesüsteem
Markerist on erinevaid andmesüsteeme. Mõned on lihtsad ja odavad, teised on keerulised ja kallid. Te ei pea alustama kõige kallimast süsteemist.
Lihtne süsteem võib koosneda mõnest sensorist ja telefoni rakendusest, mis näitab andmeid. See sobib väikeste põldude jaoks. Suuremad põllud võivad vajada rohkemate sensoritega süsteeme.
Oluline on, et te saaksite andmeid lugeda. Rakendus peaks olema lihtne ja sensorid peaksid töötama pikka aega ilma patareide vahetamiseta.
Lõpetuseks — andmeid ei saa ignoreerida
Sensorid ei ole tuleviku asi — need on juba praegu. Neid kasutavad farmid kogu maailmas. Eestis hakkavad neid rohkem kasutama maaelu innovatsiooni keskustes, nagu Võrumaa ja Pärnumaa digikeskused.
Andmete kasutamine põllumajanduses tähendab paremate otsuste tegemist. Te ei pea enam uskuda ilmaprognoosile või arvata, milline on teie muld. Sensorid annavad teile faktid.
Kui teie on põllumajandaja või farmitöötaja, on sensorite kaalumise aeg käes. Algus võib olla väike — üks mullavõtja ja üks ilmasensor. Aga andmete järgi saate teha otsuseid, mis parandavad teie saaki ja vähendavad kulusid.
