Kerje Lõhmus
Maaelu innovatsiooni ekspert
Poldikeste OÜ
Haridus
Eesti Maaülikool, Agronoomia
Magistriõpingud IT-juhtimisel
Kogemus
14 aastat
Maaelu digitaliseerimise ja nutika põllumajanduse valdkonnas
Tegevuspiirkond
Võrumaa ja Pärnumaa
Intelligentse põllumajanduse lahendused
Kes on Kerje Lõhmus?
Kerje ei ole üks neist teoreetiliste visioonipoliitikutest. Ta tegeleb reaalsete probleemidega, millega silmitsi seisavad Eesti talud ja küla ettevõtjad. Tema 14-aastane karjäär on ehitatud peale praktiliste lahenduste — mitte juurdeloomata jäätmete — põhjal.
2010. aastal Eesti Maaülikooli tudengina hakkas ta uurima, kuidas andurid ja automaatika saaksid kohapeal kasvuhoones tööle panna. Pärast magistrikraadi saamist liitus ta rahvusvahelise projektiga "Smart Villages Estonia", kus koordineeris Võrumaa ja Pärnumaa külade digitaliseerimise üritusis. Tema juhendamisel läbisid üle 40 kohalikku talu digitaalse teisenduse, sealhulgas kasvuhoone automaatika ja pinnase-ilmastiku andmete kogumise süsteemide rakendamist.
Üks tema peamisi saavutusi on avatud lähtekoodiga pinnase niiskuse ja temperatuuri jälgimise süsteemi loomine. See töötab praegu üle 60 Eesti talusel. Kõik see sündis sellepärast, et ta kuulis otse talunikelt, mida nad tegelikult vajavad — mitte seda, mida kellelegi tundus, et peaks olema tarvis.
Peamised tegevusvaldkonnad
Kerje fokuseerib neljale põhilisele valdkonnale, mis muudavad maaelu käegakatsutavalt paremaks.
Küla koostöökeskused
Avatud kohtade loomine, kus kohalikud ettevõtjad jagavad kiire internetiühendust ja tarkvaralisi tööriistu. Kerje on rajatud küla koostöökeskuste võrgustiku, mis ühendab Võrumaa ja Pärnumaa kogukondade digitaalset potentsiaali.
Kasvuhoone automatiseerimine
Intelligentne automaatika, mis jälgib ja kontrollib kasvuhoonete temperatuuri, niiskust ja valgust. Praktilised süsteemid, mis on rahaliselt kättesaadavad ja pole vajalik suur IT-taustateadus nende kasutamiseks.
Pinnase ja ilmastiku sensorid
Andureid, mis mõõdavad pinnase niiskust, temperatuuri ja ilmastikuandmeid. Neid andmeid saab kasutada teaduslikule põllumajandusele — otsustamaks, millal kastida, külvata ja korjata.
Praktilised töötoad ja koolitused
Käed-külge töötoad, kus talunikud ja ettevõtjad saavad otse proovida ja õppida. Pole PowerPointi slaidide kuulamist — on reaalsed näited, katsetamine ja küsimuste vastamine.
Digikeskused piirkondades
Digitaalse pädevuse keskused, mis aitavad maainimestel ja kogukondadel digitaalse teisenduse läbi pääseda. Tehisintellekt, andmed ja automatiseerimine pole enam linnalaste privileeg.
Ühenduvuse infrastruktuur
Kiire ja usaldusväärsete internetiühenduste temaatika. Ilma tugeva ühenduseta pole nutikatest lahendustest abi — see on alus, millele kõik muud ehitub.
Tööde ja projektide kokkuvõte
Kohalikke taluid juhendanud
Digitaalse teisenduse projekte, sealhulgas kasvuhoone automaatika ja pinnase-ilmastiku andmete kogumise süsteemide rakendamist.
Talu, mis kasutab tema pinnase jälgimise süsteemi
Avatud lähtekoodiga lahendus, mis on reaalselt toimiv ja majanduslikult kättesaadav paljudele talunduritele.
Alustanud teekonda
Kui ta asus Eesti Maaülikooli tudengina uurima, kuidas andurid ja automaatika kohapeal kasvuhoones tööle saaksid.
Magistrikraad IT-juhtimisel
Pärast seda liitus ta rahvusvahelise projektiga "Smart Villages Estonia" Võrumaa ja Pärnumaa koordinaatorina.
Poldikeste OÜ-s maaelu innovatsiooni juhtimine
Jätkab praktiliste juhendite kirjutamist küla koostöökeskuste ja digikeskuste arendamisest Võrumaal ja Pärnumaal.
2010–2026, 16 aastat pidevat arengut
Maaelu digitaliseerimise ja nutika põllumajanduse valdkonnas, alustades teoreetilisest uurimistööst kuni praktiliste, mastaapimist suurendavate lahenduste väljaarendamiseni.
Miks Kerje teeb seda tööd?
"Maaelu ei peaks jääma digitaliseerumisest maha. Tehisintellekt ja andmed pole enam ainult linnalaste privileeg. Iga talu, iga küla koostöökeskus peaks saama samad võimalused, mis suurettevõtetel. Aga mitte teoreetilised visioonikaartidena — vaid käegakatsutavate lahenduste kujul, mis toimivad kohe ja maksavad ennast kätte."
Kerje kuulab otse talunikelt, külavalduste juhtidelt ja ettevõtjatelt. Tema lahendused ei ole väljast peale pandud teooriad. Need on ehitatud nende tegeliku vajaduste peale, mida ta igapäevaselt näeb. Ta usub, et maaelu on Eesti tuleviku võti ja et digitaliseerumine saab olla tööriist, mitte takistus.
Kerje artiklid ja juhendid
Praktilised kirjutised, mis aitavad Eesti maakülasid ja talunike digitaalse teisenduse läbi viia.
Kuidas kasvuhoone automatiseerimine suurendab saaki
Praktiline juhend kasvuhoone temperatuuri, niiskuse ja valguse intelligentse juhtimise kohta. Näited reaalsete talunike kogemuste põhjal.
Loe artiklit
Küla koostöökeskused — ühendav side digitaleeritud majandusele
Kuidas rajada kohalikele ettevõtjatele avatud ruumi, kus jagada kiireid interneti ühendusi ja digitaalseid ressursse.
Loe artiklit
Mulla ja ilma sensorid — teaduslik planeerimine põllumajandusse
Andureid ja nende kasutamist, mis aitavad otsustada, millal kastida, külvata ja korjata. Ei ole arvamusi — on andmeid.
Loe artiklit
Praktilised töötoad digikeskustes — tuleviku tööriistadega tutvumine
Kuidas korraldada käed-külge koolitusi, kus talunikud ja ettevõtjad saavad otse proovida ja õppida. Pole PowerPointi slaide — on reaalsed näited.
Loe artiklitKontakteerige Kerje-ga
Kas teil on küsimusi maaelu digitaliseerimise kohta? Kerje arutab alati rõõmsalt tõsiseid küsimusi.